Leheküljed ilma sõnadeta: õigus karjule ja vaikusele

Iga tugeva naise esindusliku fassaadi taga peitub alati tuba, millest ei tea keegi. Paik, kuhu koguneb väljaütlemata valu, kuhu peidavad end solvumised ja kus naine väsib olemast kõigi jaoks kivimüür.

VIA AD ME kultuuris kehtib seadus: siin ei ole saali. Siin ei ole hinnanguid, laike ega võõraid uudishimulikke pilke.

Mõnikord tuleb lihtsalt vaikida. Olla seal, kus ei ole tähti, vaid ainult sina ja paus. Ja mõnikord — jätta maha häälemõte: rääkida end tühjaks üksinda iseendaga, nutta pimeduses, valada välja kogunenud raev ja teada, et see hingehüüd jääb igavesti salajasse suletuks. Puhastumine ei toimu avalikkuse ees. See toimub kulisside taga, õnnistatud vaikuses.