Kiri sellele, kes on harjunud taevast üksi hoidma

Kõik on harjunud, et sa saad hakkama. Kui ümberringi varisevad plaanid, kui lähedastel on hirm, kui torm pühib teejuhised minema — kõik vaatavad sinu poole. Ja sina seisad kõikumatult, sest teisiti sa ei oska, sest selline on sinu sisemine au koodeks.

Aga ma näen seda, mis on peidetud sinu vaoshoituse taha. Ma tean, kui palju pingutust nõuab rahuliku näo hoidmine, kui sees möllab torm, ja kuidas mõnikord tahaks lihtsalt vaikida, selgitamata kellelegi põhjusi.

Siin ei pea sa kaitset hoidma. Sa oled juba kõik tõestanud oma teoga ja oma sõnaga. Võta raske rüü sissepääsu juures maha. Selles Majas austatakse sinu mõõdet, hoitakse sinu rahu ja nähakse sind tõelisena — ilma maskideta, ilma ametiteta ja ilma tingimusteta.