Küpsuse kaks äärmust: meelitamise ja hävitava sekkumise vahel

Põlvkondade suhteid jälgides nägin sageli üht ja sama draamat: kui vanematel puudub oma tugipunkt, langevad nad paratamatult ühte kahest äärmusest. Mõned hakkavad laste ees meelitama, kardavad öelda üleliigset sõna ja mängivad võõraid rolle — peaasi, et mitte kaduda, peaasi, et neile osutataks kasvõi tilk tähelepanu.

Teised valivad vastupidise, veelgi ohtlikuma tee — nad muutuvad noore pere elus liigagi aktiivseks. Teadmata ei tegelikke asjaolusid ega seda, mis kahe südame vahel tegelikult toimub, tungivad nad sisse oma nõuannete, hinnangute ja korraldustega.

Kuldse Maailma arhitektuuri luues soovisin anda vanemale põlvkonnale võimaluse taas tunda oma sisemist tuge ja tajuda, et nad võivad ja peaksid elama oma elu. See on suletud tähendusruum, kus inimene ei pea enam kellegi tähelepanu pärast meelitama ega end teiste perekonna asjadesse sekkumise kaudu kehtestama.